b27.10 Zec 11.12–13; Jer 18.2–3, 19.1–13, 32.6–15
f27.35 Psa 22.18
g27.39 Psa 22.7
h27.40 Mat 26.61; Jon 2.19
i27.43 Psa 22.8
j27.46 Psa 22.1
l27.48 Psa 69.21
m27.51 Exo 26.31–33
n27.55 Luk 8.2–3
o27.63 Mat 16.21, 17.23, 20.19

Matthew 27

Loriŋ aYesu len navǝlan aPilate

(Mak 15.1; Luk 23.1–2; Jon 18.28–32)

1Pelan han, dudulan som̃ilan, ab̃iltihai tutumav p̃isi mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, lub̃onb̃on tǝtas hǝn lǝb̃ihol kitev nap̃isal hǝn lǝb̃igol aYesu b̃imat.
27.1 Asike alat a Rom lotoil a m̃o lǝb̃idam̃ hǝni, naJu gail lodǝdas lǝb̃igol avan ideh b̃imat.
2Beti lubaŋis gati, losǝhari van, loriŋi len navǝlan aPilate tovi gavna ta Rom.

AJutas itahǝtah hǝn gai

(Uman 1.18–19)

3AJutas, toriŋ aYesu len navǝlan aenemi san gail, nǝboŋ torisi ke nǝSanhitrin toriŋi ke aYesu b̃imat, aJutas ipair dan nǝsa togole. Ilav tǝlmam hǝn nakoin nasilva tovi 30 van hǝn ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail. 4Isor tǝvah mai galit ke, “Ginau nugol nǝsaan husur noriŋ ategaii len navǝlamito hǝn b̃imat naut kǝmas sagol kas natideh tosa.” Ris lotoke, “Natenan savi natideh len ginamito. Ipat len gaiug.”

5AJutas ibar hǝn nakoin nasilva gail len naim siGot. Beti evivile, itahǝtah hǝn gai gabag hǝn b̃imat.

6Ab̃iltihai tutumav gail lulav nakoin galenan luke, “Sanor len nalo hǝn datb̃eriŋ nǝvat egai hǝn b̃ib̃on mai nǝvat hǝn naim siGot bathut eb̃iŋb̃iŋal, eṽur nǝda hǝn nǝmatan sivan sua.” 7Imagenan, luhol b̃onb̃on. Nǝboŋ lotohol tonoŋ, loṽur nǝmarireu sivan sua togol natit hǝn nǝtan b̃ulau. Loṽur nǝtan enan hǝn b̃egǝm vi ut natǝtavunan simetb̃os gail. 8Husur natenan, lokis nǝtan enan hǝn Marireu hǝn Nǝda van vǝbar nǝboŋ ta damǝŋai. 9Beti nǝsa ahai kelkel ur, aJeremiah totosi, isarpoh. Ike, “Lulav nakoin nasilva tovi 30, nǝvat alat a Israel lotodam̃ hǝn lǝb̃eṽur atenan hǝni, 10ale loṽur nǝmarireu sivan sua togol natit hǝn nǝtan b̃ulau, hum Nasub̃ aGot tokele hǝn ginau.” b

AYesu a m̃o hǝn aPilate

(Mak 15.2–5; Luk 23.3–5; Jon 18.33–38)

11Nǝboŋ lotosǝhar aYesu van hǝn nǝgavna ta Rom tonoŋ, eil len nǝhon. Ale agavna Pilate eusi ke, “Gaiug govi kiŋ seJu gail a?” AYesu isor vari ke, “Gaiug boh gukele.”

12Be nǝboŋ ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail lotoil hirhir lan, sor tasi, aYesu sakel natideh. 13Beti aPilate eusi ke, “Gǝsasǝsǝloŋ hǝn natit tosob̃ur lotosor tas gaiug hǝni a?” 14Be aYesu sasor vari, sakel kas natuhsoruan ideh, gol nǝgavna ip̃aŋ habat lan.

Pilate eriŋ aYesu len nǝmatan

(Mak 15.6–15; Luk 23.13–25; Jon 18.39–19.16)

15Len Nǝhanan nǝPasova p̃isi, nǝgavna ikad naṽide sua. Idam̃ hǝn avan sua totoh len naim bǝbaŋis b̃evivile husur nalǝŋonian sinaluṽoh. 16Len nǝboŋ enan, len naim bǝbaŋis, ikad naulum̃an sua nǝvanuan p̃isi lotolǝboii, nahǝsan aYesu Parappas. 17Nǝboŋ naluṽoh lotob̃onb̃on sal, aPilate eus galit ke, “Mǝtolǝŋon ke nigol ase tevivile? AYesu Parappas o aYesu lotokisi hǝn aKristo?”

18(APilate elǝboi buni ke naJu gail loriŋ aYesu len navǝlan husur lototab̃ulol bulosi.)

19Len namityal enan, aPilate ebǝtah len nǝhai bǝtbǝtah hǝn nakotan. Nǝboŋ tobǝtah maienan, asoan esǝvat napisulan van hǝni toke, “Sagigol natideh hǝn atenan tonor, bathut damǝŋai len nab̃ǝb̃er, nolǝŋon isa masuṽ husuri.”

20Avil ab̃iltihai tutumav gail mai alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail lusorsor mai naluṽoh hǝn lǝb̃igol husur galito, us aPilate hǝn b̃igol aParappas b̃evivile mai aYesu b̃imat. 21Imaienan, nǝboŋ agavna tous galit tǝtas ke, “Mǝtolǝŋon nǝb̃igol gǝlar ta be b̃evivile m̃os gamito?” Lusor vari ke, “Parappas!” 22APilate esǝhoṽut, eus galit ke, “B̃imagenan, nigol nǝsa hǝn aYesu lotokisi hǝn aKristo?” Galit p̃is luke, “Timat len nǝhai balbal!” 23Ris aPilate tous galit ke, “Bathut nǝsa? Gai igol nǝsa tosa?” Be lukai habat van am ke, “Timat len nǝhai balbal!”

24Nǝboŋ aPilate tolǝboii ke edǝdas b̃igol natideh hǝn b̃egǝgel hǝn nǝnauan salito, be nab̃iltimǝdasian etub̃at len naluṽoh, ilav nasiloh topul hǝn nǝwai. Len nǝhon nǝvanuan gail ekǝkasǝval.
27.24 Ekǝkasǝval hǝn b̃eṽusani ke gai ehusur nanoran, sagol natideh tolab̃ur nanoran.
Ikel mai galit ke, “Nǝda hǝn nǝmatan sitegai, sǝpat len ginau. Ipat len gamito!”
25Beti nǝvanuan gail p̃isi lusor vari ke, “Nǝda hǝn nǝmatan san tipat len ginamito, mai len nǝpasusan sinamito!” 26Beti igol aParappas evivile m̃os galito, be igol nasoltia san tobilas habat hǝn aYesu.
27.26 Nǝboŋ nasoltia gail lotobilas aYesu, lobilasi hǝn nǝhau tokad natuhmetǝlai o nahudhubǝlasehw gail tokan lan. Len nalo silat a Rom, nǝvanuan ideh nakotan toke timasmat, a tahw hǝn nǝmatan, lobilas habat hǝni. Na-bilas-habat-hǝni-an enan evi nǝpanismen totibau tolǝboi b̃igol nǝmatan.
Ale eriŋ aYesu len navǝlalito hǝn lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal.

Nasoltia gail lusor viles aYesu

(Mak 15.16–20; Jon 19.2–3)

27Beti nasoltia sigavna gail losǝhar aYesu vi lohoim sisoltia gail, ale galit p̃isi lub̃onb̃on garu lan. 28Lukol nahurabat san dani, lukol nahurabat bisibis hum sekiŋ lan. 29Lovisvis hǝn nǝhau tokad nasunite tohum nab̃ulgǝgau, ale loriŋi len nǝkadun aYesu hum nǝkraun sekiŋ. Loriŋ natsua hun nǝhaie len navǝlan nǝmatu hum nǝhai sekiŋ. Beti lotǝŋedur bathurien, lotub̃at sor vilesi ke, “Sal suh nakiŋ seJu gail!” 30Loṽulaii, ale lusab̃ul natenan hun nǝhaie dani, luṽas nǝkadun hǝni. 31Nǝboŋ lotosor vilesi tonoŋ, lukol nahurabat bisibis dani, lukol nahurabat san lan tǝtas, ale losǝhari van hǝn lǝb̃ip̃os gati len nǝhai balbal.

Lup̃os gat aYesu len nǝhai balbal

(Mak 15.21–32; Luk 23.26–43; Jon 19.17–27)

32Len nǝyaran salit dan nab̃iltivile, lobubur mai auleSairin sua nahǝsan aSimon. Lugol atenan ipat nǝhai balbal siYesu. 33Nǝboŋ lotobar naut a Kolkota (namilen nahǝsenan tovi Naut hǝn Nabǝlashukadhutǝmat). 34Lulav nǝwain lotobul hǝn natit tokon masuṽ lan maii, be nǝboŋ aYesu tomun risi, emǝtahuni.
27.34 Psa 69.21. Lobul hǝn natit tokon masuṽ len nǝwain hǝn nabus hǝn na-p̃os-gati-an asike b̃ibar masuṽ hǝn avan ideh lotop̃os gati len nǝhai balbal.
35Beti lup̃os gati len nǝhai balbal. f

Nǝboŋ lotop̃os gati tonoŋ, lopǝpehun nahurabat san, bar hǝn nǝvat hǝn lǝb̃isab̃ ase b̃ilav nahurabat ṽisusua.
36Ale lobǝtah, kǝtkǝta kǝkol hǝn aYesu ei. 37Lutos gat nǝsa aYesu togole tosa, ale loriŋ na-kel-uri-an enan len nǝhai balbal a mǝhat hǝn nǝkadun. Ike, “AYesu bogai, Kiŋ seJu gail.” 38Ikad nǝvanuan vǝnvǝnah eru artotahǝtah mai aYesu. Sual itahǝtah len nǝhai balbal len nǝmatu siYesu, togon len nǝmair san.

39Nǝvanuan gail lotoṽot, lohǝlas aYesu, sor mǝdas nahǝsan. Loŋit nǝholit van hǝni, g 40luke, “Gaiug golǝboi gǝb̃igol naim siGot b̃imasirsir ale len nǝmariboŋ b̃itor um tǝlmam hǝni a? B̃imagenan, gǝb̃evi aNatun aGot, lav kuv gaiug gabag! Mariŋ dan nǝhai balbal!” h

41Len naṽide tomaienan, ab̃iltihai tutumav gail, alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo lusor vilesi, luke, 42“Gai ilav kuv nǝvanuan tile gail be edǝdas b̃ilav kuv gai! Inau ke tovi kiŋ seIsrael a? B̃imagenan, timariŋ dan nǝhai balbal ale dereh datedǝlomi ke tovi kiŋ. 43Eriŋ nǝlon len aGot mai ike tovi aNatun aGot. Imagenan, gagai aGot b̃elǝŋoni, tilav kuvi.” i

44Nǝvanuan vǝnvǝnah gǝlaru artotahǝtah tǝban aYesu, gǝlar am arokǝmaienan, arohǝlasi.

Nǝmatan siYesu

(Mak 15.33–41; Luk 23.44–49; Jon 19.28–30)

45Len natub̃lial nǝmargobut ikabut gol p̃is naut kavkav van vǝbar namityal totor ut mǝdau. 46Ale len namityal totor enan, aYesu ikai habat len nasoruan matmat san ke, “Eli, eli, lema sapahtani!” namilen, “Got sagw, Got sagw, goriŋ gab̃ulan ginau sil nǝsa?” j

47Nǝvanuan galevis lotoil ei lotosǝsǝloŋ hǝni, lunau suluṽi, lunau ke tokis aElijah. 48Vǝha-sua ŋai galit sua ilav nasponts
27.48 Nasponts evi nǝkasbǝta nǝtas. Evi natsua tomǝdmǝdau toyaŋyaŋ totov len naut nasǝhau tovi pan len naliliṽol. Ibaŋ b̃ur.
igol topul hǝn nǝwain tokon, ale esii len nǝhai, esuhuni van hǝn aYesu hǝn b̃emuni. l
49Be galevis am luke, “Riŋi! Datebunus risi ke aElijah dereh tegǝm lav kuvi o teb̃uer.”

50Beti aYesu ikai habat tǝtas am, emǝsol, imat.

51Len namityal enan ŋai, nǝkaliko mǝtortor totahǝtah len naim siGot, tub̃at a mǝhat, emǝtar vǝbar naut a pan, igol nahudhut eru. m Nǝtan ekurkur, nǝvat gail lumap̃ulp̃ul, 52nab̃urhuvat nǝmatan losǝŋav. Ale aGot igol nǝvanuan isob̃ur lotovi esan lule mǝhat dan nǝmatan. 53Ale lovivile dan nab̃urhuvat nǝmatan gail. Husur na-le-mǝhat-an dan nǝmatan siYesu lob̃is len nab̃iltivile siGot, a Jerusalem, ale lovisi hǝn nǝvanuan isob̃ur.

54Nasenturion mai nasoltia gail lotokǝtkǝta kǝkol hǝn aYesu len nǝhai balbal, nǝboŋ lotoris nadu mai natit gail am lotovisi, lomǝtahw habat. Luke, “Kitin, ategai evi aNatun aGot!”

55Len naut enan ikad napǝhaṽut tosob̃ur lotohusur aYesu, kǝtkǝta tǝban len nǝyaran san a Kalili gǝmai. Alatenan loil a tut dan nǝhai balbal, lokǝta ris nǝsa tovisi. n 56Galit galevis lovi aMeri ta Maktala; togon aMeri anan aJemes mai aJosef; togon asoan aSepeti, anan aJemes mai aJon.

Nǝtavunan siYesu

(Mak 15.42–47; Luk 23.50–56; Jon 19.38–42)

57Nǝboŋ namityal pǝpadaŋ b̃imasur, aJosef tovi auleArimatea sua tokad natite mai tohusur aYesu, 58ivan hǝn aPilate. Eus niben aYesu. APilate idam̃ hǝni ale ikele idaŋ ke lipat niben mai aJosef. 59Ŋa aJosef eruŋ gole len nǝkaliko tovi linen toveveu. 60Eriŋi len nab̃urhuvat nǝtavunan san toveveu, tota p̃up̃uli tia len nǝvat. Erib hǝn nab̃iltivat hǝn b̃ipat gol nabopita hǝn nab̃urhuvat nǝmatan enan, ale ivan. 61AMeri ta Maktala mai aMeri togon arobǝtah a m̃o, a tut kǝkereh dan nabopita hǝn nab̃urhuvat nǝmatan.

Lokǝtkǝta kǝkol hǝn nab̃urhuvat nǝmatan

62Pelan han, tovi nǝmariboŋ tohusur Nǝboŋ hǝn Nautautan hǝn nǝPasova, ab̃iltihai tutumav gail mai naFarisi gail lub̃onb̃on, luvan hǝn aPilate. 63Ale luke, “Nasub̃, namtunau tǝlmam hǝn nǝsa nǝvanuan gǝgǝras egaii tokele nǝboŋ tomaur sal. Ike, ‘Len nǝmariboŋ titor dereh aGot tigol nile mǝhat.’ o 64Imaienan, namtuke gikele hǝn nasoltia sam̃ gail ke lekǝtkǝta kǝkol hǝn nab̃urhuvat nǝmatan vǝbar nǝmariboŋ titor. Asike datb̃igole, ahai susur san gail hum ma lǝb̃evǝnoh niben ale kel mai nǝvanuan gail ke tole mǝhat dan nǝmatan tia! Ale b̃imaienan, nagǝgǝrasan enan dereh tesǝhor nagǝgǝrasan tokele a m̃o.”

65APilate isor var galit ke, “Sǝhar nasoltia na-kǝtkǝta-kǝkol-an gail van, ale len namitisau ideh mǝttokade, mǝtekǝtkǝta kǝkol gat nab̃urhuvat.” 66Ale luvan, lokǝkol gat nab̃urhuvat nǝmatan, loriŋ na-burut-gati-an lan ale loriŋ nasoltia gail hǝn lǝb̃ekǝtkǝta kǝkol hǝni. Lugol natgalenan len nǝSappat.

Copyright information for MASKELYNES